Ebatäpne müügikuulutus võib tuua karistuse

Kuulutuse juures võiks olla ainult üks kontakt Tarvo Teslon, KV.EE ärijuht

Kindlasti eksitakse reeglite vastu, kui kuulutuses on kirjas ühe maakleri kontaktid ja peenikeses kirjas lisaks teise inimese kontakt.

See on otsene lepingu rikkumine ja nii hoidutakse portaalile tasusid maksmast. See pole massiline ja oleme maakleritega ühendust võtnud ja neile selgitanud, et tegelikult nii teha ei tohi.

Näide 1

Juriidiliselt korrektne

2 Kinnisvara OÜ kasutab kuulutust, kus müüakse 72 m² korterit. Üldpinna hulka kuulub korter ca 36 m² ning 1/4 trepikojast ja keldrist. Lisaks veel ca 30 m² garaaž ja osa keldrist. 

Vastus kinnisvarabüroolt: Ettevõtte kutselise maakleri Jörg ­Tutti sõnul on kõik juriidiliselt korrektne,  sest kuulutuses on peenemas kirjas info lahti kirjutatud. “Igal kuulutusel tuleb kindlasti lugeda peenikest kirja,” manitses ta. See, et ostja võiks soovida otsingumootoril musta töö ära teha lasta ja näiteks lastega pere võiks alla 70 m2 kortereid otsides sama kuulutuse peale sattuda, teda ei häiri. Kahe maakleri kontaktide kohta ütles Tutti: “Kui on huvi ja keegi mulle helistab, annan selle info kolleegile. Tal ei ole mõtet paari kuulutuse pärast omale kontot teha,” märkis ta ja lisas: “Ärge tekitage probleeme seal, kus neid ei ole.” 

Näide 2

Täpsem kuulutus – vähem tööd kõigile

Laam Kinnisvara müüs talvel valguseküllast katusekorterit, milles oli kasutatavat üldpinda 86 m², põrandapinda kokku 120 m², ­lisaks kaks katusealust tuba ligikaudu 25 m². Kuulutuse infokastis oli üldpinnaks märgitud 120 m² ja otsingumootoriga leidsid selle kõik, kes otsisid ka näites 100 m² kortereid.

Vastus kinnisvarabüroolt: “Täname tähelepanu juhtimise ja info eest ning arvan, et antud kuulutuses korrektiivid võiks selguse mõttes teha,” nõustus Laam Kinnisvara juhatuse liige ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse aseesimees Mart Saa, et kõnealuses kuulutuses peaks infokastis pigem tõesti üldpind olema 86 m².

Saa kinnitas, et nende ettevõttes kontrollitakse omanike andmed kinnisturaamatust tavapäraselt üle. Ta ei osanud selgitada, kuidas see kuulutus on eksitavalt üles läinud.“Tihti ei tea omanikud, kui suur nende korter on. Teatakse umbes, et näiteks 95 m², kuid komakohti teavad vähesed. Notaris on küsitud siis, kes ülejäänud 0,4 m² eest tasub?” tõi ta näiteks, et äärmiselt oluline on alati andmed üle kontrollida. Ta kinnitas, et praegu on olukord selles vallas tunduvalt parem kui 10–15 aastat tagasi, mil vigadega kuulutusi oli oluliselt rohkem.

Probleeme on katusealuste korteritega, kuna neil on põrandapindapinda rohkem kui üldpinda. Nii võivad omanikud vahel numbrid sassi ajada.

Saa soovitas tähelepanelikult jälgida rõduga korteri ostul, kas rõdu on üldpinna sees või mitte. Tema sõnul teevad nad kõik, et kuulutused oleksid võimalikult täpsed. “Nii on kõigile vähem jooksmist, nii ostjale kui ka müüjale,” lisas Saa.

Kuidas koostada kuulutust, mis klienti endast välja ei ajaks?

Kontrolli ise või lase maakleril kontrollida kinnistusregistri ja ehitisregistri andmed. Kontrolli andmeid kohaliku omavalitsuse arhiivist, kui see on vajalik.

Kui andmete kontrolli käigus selgub, et müüdava objekti dokumendid ei ole korras ja tuleb hakata näiteks juurdeehitust seadustama, tee seda.

Korrektne on, kui kuulutuse üld­infos märgitakse kinnistusraamatus olevad andmed, vajadusel täpsusta kuulutuse lisainfos andmeid ning tegelikku olukorda koos selgituste ning põhjendustega.

Väldi keelelisi vigu.

Püüa adekvaatselt hinnata, kas korteri seisukord on renoveeritud või remonti vajav. Plastiliiniga seina pandud taaskasutatud tapeet pole renoveering.

Kuulutuse all peaks olema vaid üks kontakt, kes objektiga tegeleb. Klienti ärritab, kui maakler suunab ta edasi kellelegi, kes suunab teda omakorda edasi.

Lisa kuulutusele joonis objekti ruumilahendusest.